Aprilli lõpus oli viimane võimalus kandideerida maailma suurima rahvusvahelise purjeõpperegati Tall Ships Races 2024 purjeõppuriks, programmi Eesti eestvedajad avaldavad, mis noori purjetama toob ning mis neile hirmugi tekitab.
Noortel oli võimalus kandideerida viiele erinevale purjeõpperegati etapile ning Tallinn on tänavu regati üheks peatuspaigaks, kus toimub 11.-14. juulil suurejooneline merepidu. Muusikat, uhkeid purjejahte ja merelisi tegevusi jagub sel suvel nii Noblessnerisse, Lennusadamasse kui Vanasadama kruiisialale.
Eesti Noorte Purjeõppeseltsi juhatuse liikme ja Tall Ships Races Tallinn 2024 laevastiku juhi Madis Rallmanni tuli noortel kandideerimisavaldusse kirjutada lühidalt see, mis neid purjeõppesse kandideerima ajendas.
„Lühidalt võiks öelda, et väga paljud noored on juba varem soovinud merele minna ning lisanud, et Tall Ships Racesi üritus on sedavõrd ainulaadne, mis panigi kandideerimisavaldust kirjutama,“ rääkis Rallmann. „Või on noortel perekonnas juba purjetajad ees, kuid noor soovib saada veelgi laiemat kogemust. On ka neid, keda ajendas kandideerima sõber, kes juba oli avalduse meile saatnud, soovitakse koos reisida ja õppida midagi uut,“ lisas ta.
Rallmann on purjeõppega seotud juba aastaid ja tema kogemust mööda on noortel ka enne rahvusvahelisele purjeõpperegatile minnes ka omajagu hirme, mis lahtuvad purjelaevale sattumise järel. „Kõige suurem on ikka see hirm, kas saan hakkama. Kui kõik purjeõppejahtide püsimeeskonnad tegutsevad selle nimel, et noori toetada ja aidata ja õpetada ja noorte tagasiside on hiljem väga positiivne,“ kinnitas Rallmann.
Tall Ships Races Tallinn 2024 purjeõppe koordinaator Margit Virkuse kogemust mööda otsivad noored suvel ka uusi ning põnevaid seikluseid, sest palju on ka neid, kel varasem purjetamiskogemus puudub. Virkus sõnas, et varasemat kogemust rahvusvaheline purjeõpe ei eeldagi, sest kogu vajalik saab selgeks purjetamise käigus.
„Eks peamised ootused on, nagu Madiski ütles, saada kogemusi ja luua uusi sõprussidemeid teiste noortega üle maailma. Hirmud on enne purjetamist seotud peamiselt merehaigeks jäämisega ja teiste meeskonnaliikmete ees „kalade toitmisega“, kuid see on ka mõistetav – kel varasem merel olemise kogemus puudub, neile ongi esialgu tormine meri veidi hirmutav,“ lausus Virkus.
Rallmann täiendas kogenud purjetajana, et merehaigus ongi väga vastik, kuid see möödub ning seejärel on väga hea olla. „Vahel paneb merehaigus elu teistsugusesse perspektiivi, muud probleemid tunduvad siis, uskuge mind, väga tühised.“
Kuid reaalsuses pole elu purjeõppelaevadel nii hull, meri pole alati tormine ning kõik ei jää ka tormiga merehaigeks. „Üldiselt saadakse hirmudest koos üle, sest kui see juhtub, siis enamasti on meeskonnakaaslased samuti merehaiged ja tormisest ilmast toovad kaptenid laevad tervelt läbi,“ kinnitas Virkus.
Üldiselt on pärast igat regati etappi meeleolud noorte seas ülevad ja väga positiivsed. „Ma ei ole veel kohanud inimest, kes pärast regatil osalemist ütleb, et talle ei meeldinud või ei tema küll enam mitte kunagi merele ei taha ning meil on palju ka neid noori, kes tulevad võimalusel alati uuesti,“ ütles Virkus.
Purjeõppekoolitus viiakse läbi rahvusvahelise regati Tall Ships Races 2024 purjekatel. Laevastiku koosseisu kuuluvad reeglina nii suured ajaloolised purjekad kui ka kaasaegsed ookeanijahid ning iga aluse meeskonnast on vähemalt pooled eri riikidest pärit 15–25-aastased noored, kellest nii mõnigi teeb oma elu esimese meresõidu. Igal purjelaeval on pikaaegse kogemusega professionaalne meeskond, kes tagab noorte purjetajate turvalisuse ja kvaliteetse programmi läbiviimise.
Foto: Koit Krusberg
Comentários